„Ma saan täieliku šoki, kui lähen poodi ja näen mänguasjade hindu 60-80 dollarit.“
Betty James

Lihtne metallist vedru on lihtsate inimeste mänguasi. Üheaegselt nii lihtne kui ka geniaalne. Kõndiv spiraalne vedru, mille paneb liikuma kõige lihtsam füüsika.
See on Slinky

1943. aastal töötas Richard James ühel laeval. Tema tööks oli viia läbi eksperimente, leidmaks viisi, kuidas vähendada laeva parda kõikumist. Kõikumise tekitasid laeva eriti tundlikud navigatsiooniseadmed, mida Richard James kavatses isoleerida spiraalsete vedrudega. Ühel päeval see juhtuski – üks väike vedru kukkus laeva pardale ja hakkas seal oma teed kulgema, kuni sai otsa kogu selle väikese organismi kukkumisest saadud energia.

Nähtu vapustas Richardit sedavõrd, et ta võttis vedru koju kaasa ja näitas seda imeasja oma naisele Bettyle. „Mulle tundub, et kui mul oleks vastava kvaliteedi ja vetruvusega teras, suudaksin ma selle kõndima panna!“ ütles ta naisele. Ta palus Bettyt vedrule nimi välja mõelda. Kulus nädalaid sihikindlat tööd, mille tulemusel vormiti ühest väiksest metallvedrust mänguasi. Betty tegeles tulevasele lastetoa staarile nime otsimisega. Sõna „slinky“ on võetud rootsi keelest, selle tähenduseks on saladuslik, voolav ja looklev.
Et toota esimesed eksemplarid tulevasest populaarsest mänguasjast, pidi Richard ühelt oma sõbralt 500 dollarit laenama. Richard lõi oma firma LLC James Spring and Wire Company, tuues välja esimesed 400 spiraalvedru: ühe vedru kõrgus oli 6,35 cm, see koosnes 98 spiraalirõngast ja oli pakendatud tavalisse pärgamenti.
Slinky populaarsus ei tulnud üleöö – esimesed mänguasjad pidid oma omanikke küllalt kaua poeriiulitel ootama. Vedrude välimus ei olnud just kõige atraktiivsem ja palju kirevamate mänguasjade seas oli neil raske silma hakata. James mõistis, et tuleb midagi ette võtta. Selleks üüris ta pinna Gimbel’si ostukeskuses Pennsylvania osariigi suurimas linnas Philadelphias, kus hakkas korraldama interaktiivset šoud Slinkyga. Lapsed ja täiskasvanud olid sellest vaimustuses!

90 minutiga suutis ta müüa 400 võru, hinnaks 1 dollar. Nüüd tuli kuulsus juba üleöö – Slinkyst sai kohe Philadelphia staar, natuke hiljem tunti mänguasja juba üle terve maailma.

Vedru toimib Hooke’i seaduse järgi (peale venitust tõmbab tagasi kokku algasendisse), samuti on see mänguasi seotud ka teiste füüsikaseadustega, nagu inertsusseadus (keha kas on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt).

Slinkyt hakati kasutama ka ehtena: seda kanti võruna käe ümber, venitati pikemaks kaelale rippuma, kasutati ka hüppenöörina. Kuid kõige rohkem pakkus lastele lõbu korraldada Slinkyde trepijooksu koos võistlusliku momendiga, kelle mänguasi kõige kiiremini ja õiges positsioonis trepist alla jõuab.
Jamesi firmal läks suurepäraselt. Kuid Richard ise hakkas muutuma, teda hakkas huvitama religioon. Olnud üritanud korduvalt, kuid edutult, meelitada endaga kaasa oma peret, jättis Richard James 1960. aastal oma kalli naise Betty ja nende kuus last ning sõitis Boliiviasse kristlikule misjonitööle.
Peagi andis Betty sisse lahutuse ega suhelnud enam oma endise mehega. Bettyst sai firmaomanik, ta haaras ohjad tugevalt enda kätesse. Kui Betty firma üle võttis, oli firmal 1 miljoni suurune võlg, mänguasjade müük ei edenenud just kõige paremini. Richard oli omal ajal, just siis, kui äri läks hästi, annetanud kogu tulu erinevatele usuorganisatsioonidele, millest tekkisidki suured võlad. Betty James aga ei andnud alla. Ta asus tõsiselt tooteuuenduse kallale. Just tänu Bettyle sai Slinky 1970.ndate aastate alguses endale värvilise välimuse ja plastikust kesta.
Joonised Richard Jamesi patendist

Bettyst sai Slinky taaslooja, toode loodi uuesti läbi lihtsuse. „Lihtne vedru ongi selle asjakese edukuse võti,“ ütles Betty 1995. aastal. Lihtne konstruktsioon, lihtsad reklaamid ja taskukohane hinnapoliitika. 1945. aastal maksis Slinky 1 dollar, 90.-ndate aastate lõpuks oli sama mudeli hind kerkinud ainult 89 sendi võrra. Betty James suri 90 aastasena 2008. aastal.
Vaatamata sellele, et Slinky on lastele mõeldud lelu, on sellele asjakesele erinevaid rakendusi leidnud ka täiskasvanud.
Pliiatsihoidja töölaual.
Sõjaväes antenni asemel.
Teraapiline asjake, mis aitab arendada arsti koordinatsioonitunnetust.
Õpetajad kasutavad seda, demonstreerimaks lainevõnkeid... ja veel tuhandeid kasutamisvariante. Lisaks on see värviline asjake suurepärane rahusti.
Proovige järele!